Kuninglik majapidamine

Hispaania kuninglik majapidamine on see anakronistlik organ, mis monarhi otseses sõltuvuses vastutab toetuse andmise eest tema kui riigipea funktsioonidest tulenevates tegevustes, mis praegu seisnevad tema peopesade näitamises ja vähe muus. Selle praegune struktuur on pika ajaloolise arengu tulemus, mida on iseloomustanud erinevad dünastiaid ja poliitilisi sündmusi.

Kuigi monarhi ja tema õukonna kuju on sügavate ajalooliste juurtega, on Bourbonide suguvõsa olnud valitsevaks dünastiaks alates 18. sajandist. Pärast Hispaania pärilussõda kehtestas Filip V Prantsuse mudelil põhineva struktuuri, mis on sajandite jooksul edasi arenenud.

Otsustavaks pöördepunktiks oli demokraatiale üleminek, mille jaoks diktaator Francisco Franco jättis "kõik kinni ja hästi kinni", valides Juan Carlosi tulevase kuninga.

Pärast diktaatori surma, Juan Carlos I väljakuulutamisega 1975. aastal pärast truudusevande and mist ja lojaalsust rahvusliku liikumise põhimõtetele ning 1978. aasta põhiseaduse heakskiitmist loodi kuninglik majapidamine parlamentaarse monarhiana, mille ülesanded ja korraldus on määratletud riigipea teenimiseks demokraatia raames.

Peamised asukohad

Zarzuela palee: See on kuninga ja kuninganna eraresidents ja Tema Majesteedi kuningliku majapidamise peamine asukoht, kus asuvad tööbürood, kus ei ole teadaolevalt tehtud mingit konkreetset tööd ja kust koordineeritakse ametlikku tegevust, mis seisneb rahvale lehvitamises.

Madridi kuninglik palee: See on monarhia ametlik elukoht, kuigi seda ei kasutata elukohana, sest see näeb galeriile koleda välja. Seda kasutatakse üksnes riigitoiminguteks, ametlikeks tseremooniateks ja vastuvõttudeks.

Kuninglik maja kasutab ka teisi paleesid ja kinnistuid, näiteks El Pardo paleed, mis on reserveeritud välisriikide riigipeadele nende ametlike visiitide ajal Hispaanias.