1987. aastal mõrvas tundmatu mõrvar Palestiina karikaturisti Naji Al-Ali. See 52-minutiline dokumentaalfilm, mille on lavastanud Kasim Abid, jälgib tema elu ja loomingut alates tema sünnist Galileas kuni tema surmani Londonis. Film uurib jõude, mis kujundasid Naji kunstniku ja inimesena, ning näitab, kuidas tema kogemused peegeldavad teiste paguluses elavate palestiinlaste kogemusi.
Kolmapäeval, 22. juulil 1987. aastal umbes kell 17.10 tulistati Naji al-Ali, Kuveidi päevalehe Al-Qabas poliitiline karikaturist, tagantjärele, kui ta kõndis oma kontorisse Londonis Knightsbridge'is Ives Streetil.
51-aastane Al-Ali viidi haiglasse, kus ta jäi 37 päevaks koomasse, kuni ta 29. augustil 1987 suri. Karikaturist oli saanud mitmeid tapmisähvardusi aastate jooksul enne oma mõrva.
2017. aastal avas Briti politsei mõrvajuhtumi uuesti, kuid uurimine ei andnud uusi vihjeid.
Kogu dokumentaalfilmi saab tänu selle režissöörile vaadata Youtube'is .
Naji al-Ali sündis 1936. aastal Palestiina Ash Shajara külas (Galilea).
1948. aastal oli Ash Shajara üks 480 külast, mis hävitati nn "Nakba" ehk katastroofi käigus. Nakba on Palestiina hävitamine Iisraeli riigi loomisel. Palestiinlased kaotasid üle poole oma maast, toimusid massimõrvad, mis tekitasid umbes 750 000 põgenikku. Naji al-Ali oli 10-aastane, kui ta ja tema pere saadeti Palestiinast välja Ein Al-Hilwehi põgenikelaagrisse Liibanonis. 1960. aastate alguses emigreerus ta Kuveiti.
1974. aastal puhkes Liibanonis kodusõda ja Naji al-Ali pöördus tagasi, et liituda Beirutis asuva Palestiina Fedayeeniga. Kui PLO pidas Iisraeliga läbirääkimisi oma armee väljaviimise üle, alustasid Liibanoni pataljonlased Palestiina pagulaste tagakiusamist, mis kulmineerus Beiruti äärelinnas asuvate kahe laagri, Sabra ja Chatila, veresaunaga. Naji al-Ali varjas end kuus kuud linna tunnelites, enne kui ta lõpuks Kuveidi põgenes.
Sealt edasi mõistis ta hukka PLO juhtkonna, kes kannab kaudset vastutust Sabra ja Chatila massimõrvade eest. Vastuseks korraldasid PLO juhtkond ja mitmed araabia ajalehed Nayi al-Ali vastu ulatusliku pressikampaania, mis võttis avaliku hukkamõistmise kuju. Lõpuks saadeti ta Kuveidist välja. Ükski teine araabia riik ei olnud nõus teda vastu võtma ja ta läks Londonisse eksiili.(1)
Alates 1975. aastast kuni oma surmani 1987. aastal joonistas Naji al-Ali arvukalt karikatuure, milles ta mõistis hukka Palestiina pagulaste olukorra.
Tema tegelaskuju Handala, kes on alati vaatajale seljaga (mida tõlgendatakse kui noogutust neile, kes Palestiina nõudmistele selja keeravad), sümboliseerib 10-aastast pagulaspoega, kes ta oli ja kellest sai Palestiina pagulaste ikoon. Tänaseni on ta endiselt Palestiina rahva võitluse ja vastupanu võimas sümbol õigluse ja enesemääramise eest.
