Tõlge: "Karikatuurid panid kõrgeima juhi tundma end tähtsusetuna."
Ajatollah ja karikatuurid. Karikatuur 07/01/2023 CTXT-s.
"8. detsembril 2022 käivitasime konkursi Iraani Islamivabariigi kõrgeima juhi karikatuuride joonistamiseks. Meie eesmärk oli toetada iraanlaste vabadusvõitlust, naeruvääristades nende usujuhti ühest teisest ajastust, tagandades ta seeläbi ajaloolisse unustusse. Mõned nädalad hiljem, pärast rohkem kui 300 karikatuuri (ja ka tuhandeid ähvardusi), on siin meie võitjate valik".
Selle teksti all avaldas Prantsuse satiiriajakiri Charlie Hebdo oma veebilehel üle kolmekümne karikatuuri, mille peategelaseks oli Ali Hoseini Khamenei.
Khamenei karikatuurid on avaldatud eriväljaandes 7. jaanuari 2015. aasta rünnaku kaheksanda aastapäeva tähistamiseks. Kui vennad Chérif ja Saïd Kouachi tungisid Pariisis satiirilise nädalalehte Charlie Hebdo peakorterisse ja tapsid kaksteist inimest. Nende hulgas oli kaheksa toimetuse töötajat: viis karikaturisti (Wolinski, Cabu, Honoré, Tignous ja Charb, väljaande toimetaja), korrektor (Mustapha Ourrad), psühhoanalüütik (Elsa Cayat) ja antineoliberaalne majandusteadlane (Bernard Maris, tuntud kui "Oncle Bernard").
Naljad on vihastanud Iraani ametivõime, kes on pöördunud Prantsuse suursaadiku poole, et väljendada oma vastuseisu nende karikatuuride avaldamisele, lootes "kompenseerivaid meetmeid Prantsuse valitsuselt".
Uudisteagentuur EFE teatab, et Iraani välisministeeriumi pressiesindaja Naser Kanani ütles Prantsuse suursaadikule Teheranis oma avalduses, et"Iraan ei aktsepteeri mingil juhul solvanguid oma pühaduste ja islami, usuliste ja rahvuslike väärtuste vastu ning Prantsusmaal ei ole õigust õigustada sõnavabaduse ettekäändel teiste moslemiriikide ja -riikide pühade väärtuste solvanguid".
Seejärel teatas Iraan, et sulgeb Prantsuse Teadusuuringute Instituudi(Ifri), mis on Prantsusmaa välisministeeriumi alluvuses asuv kultuuriasutus, mis on pühendatud arheoloogia ning humanitaar- ja sotsiaalteaduste alaste teadusuuringute edendamisele. Alati, kui nad vihastavad, tahavad nad alati midagi kultuurilist tappa, et nad ei muutuks liiga tsiviliseerituks.
AP andmetel hüüdsid sajad meeleavaldajad, sealhulgas seminariõpilased, "Surm Prantsusmaale" ja süüdistasid Prantsuse presidenti Emmanuel Macronit Iraani solvamises, kutsudes samal ajal Pariisi üles lõpetama "vaenulikkust" Teherani suhtes. Politseiametnikud, kellest mõnedel näisid olevat käes Iraani kõrgeima juhi ajatolla Ali Khamenei pildid, hoidsid meeleavaldajaid saatkonnahoonest eemal.
Siin on nad, vihased karikatuuride pärast. Ma olen alati arvanud, et need riigid, lipud, religioonid ja sümbolid ei ole nii võimsad, kui lihtne nali võib panna nende fanaatilised administraatorid oma kuulsusrikkas võimsuses kõhklema.
Charlie Hebdo põhjendas oma tegevust 6. jaanuaril 2023 avaldatud artiklis, mille ma siinkohal täies mahus reprodutseerin.
Satiiriline karikatuur, vabaduse kõrgeim juht
Eelmisel kuul käivitas Charlie Hebdo konkursi Iraani Islamivabariigi kõrgeima juhi Ali Khamenei karikatuuride joonistamiseks. Sellega tahtsime näidata meie toetust Iraani meestele ja naistele, kes riskivad oma eluga, et kaitsta oma vabadust teokraatia vastu, mis on neid alates 1979. aastast represseerinud. See oli ka meeldetuletus, et põhjused, miks Charlie karikaturistid ja toimetajad kaheksa aastat tagasi tapeti, on kahjuks ka praegu aktuaalsed. Need, kes keelduvad allumast religioossele diktaadile, riskivad oma eluga maksta. Mida mõtleksid Charb, Cabu, Bernard Maris, Wolinski, Tignous, Mustapha Ourrad, Honoré ja Elsa Cayat täna, kui nad näeksid, mis Iraanis toimub? Keegi ei oska öelda, kuid me võime arvata. Kaheksa aastat hiljem ei ole me veel viimast korda kuulnud usulisest sallimatusest. See jätkab oma sünget tööd, hoolimata rahvusvahelistest protestidest või kõige elementaarsemate inimõiguste austamisest.
Mõnes mõttes on ülemjuhataja karikatuurid, mis on meieni jõudnud, jätkuks sellele, mida mõrvatud Charlie karikaturistid on alati hukka mõistnud. Aastal 2000 kirjutas Honoré kolumni Iraani karikaturisti Nik Ahang-Kosari toetuseks, keda ähvardas aastane vangistus ja 74 piitsahoopi, kuna ta oli kujutanud ajatollah Mohammad-Taghi Mesbah-Yazbit krokodillina. Toona nõudsid mitmed reformimeelsed Iraani ajalehed, et see väärikas isik tuleks laimamise eest kohtusse kaevata. See oli ammu...
Juba enne seda, 1993. aastal, kuulutas Teheran välja karikatuurivõistluse, kus karikaturistidel paluti joonistada "Saatanlike salmide" autor Salman Rushdie, et "kirjeldada tegelikku vandenõud jumalateotusliku romaani taga". Võitja saaks 160 kuldmünti. Vastuseks avaldas Charlie Hebdo 20 satiirilist karikatuuri Iraani Islamivabariigi kohta. Lõppkokkuvõttes ei oleks ilma Rushdie'd naeruvääristada soovinud Iraani ajatollade poolt algatatud konkursita võib-olla kunagi 13 aastat hiljem tulnud mõte avaldada karikatuurid Muhamedi kohta ja täna ka Iraani praeguse ülemjuhataja karikatuurid. Vähemalt selle eest võime neid tänada.
Saime karikatuurid üle kogu maailma, mis tõestab neile, kes selles veel kahtlesid, karikatuuri universaalset mõõdet ja inimeste kiindumust vabadusse usulise omavoli suhtes. Oleme valinud meile saadetud enam kui 300 joonistuse hulgast välja kõige õnnestunumad, originaalsemad ja mõjusamad. Igal juhul on nende kõigi teene see, et nad on vaidlustanud autoriteedi, mis väidab end olevat juht, väidetavalt kõrgeim, samuti tema teenistujate ja palgamõrvarite kohordi. Ilmselgelt ei ole mingit auhinda, sest esimese, teise ja kolmanda koha määramine devalveeriks tegelikult teisi loosimisi. Ja ikkagi, milline auhind oleks väärt seda, et oleks julgust öelda "ei" religioossetele türannidele? Siiski on üks tasu, mida keegi ei saa osta ega anda, lihtsalt ja lihtsalt, sest see on hindamatu, ja see on vabadus.
Seotud:
